Viimastel aastatel on välistudengite koguarv TLÜ-s märgatavalt kasvanud. 2018/19 õppeaasta seisuga oli välistudengite osakaal TLÜ üliõpilaskonnas viie aastaga suurenenud 3%-lt 11%le. Kuigi nende aastatega on ülikoolide valmisolek välistudengite toetamiseks kasvanud, toodi uuringus välja, et välistudengid vajavad jätkuvalt rohkem tuge Eesti kultuuriga kohanemiseks ning kohalikega tutvuste loomiseks, seda näiteks erinevate sotsialiseerumis võimaluste ja ürituste näol. (Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur, 2019)
TLÜ välisüliõpilaste koordinaatorid kui ka ESN Rahvusvaheline Klubi on panustanud palju välistudengite heaolu suurendamiseks, korraldades semestri alguses orientatsiooninädalat, pakkudes tuutor programmi ning erinevaid üritusi sotsialiseerumiseks (Tallinna Ülikool, 2021; Tallinna Ülikool Üliõpilaskond, s.a.). Küll aga pole orientatsiooninädalal ega ka TLÜ Rahvusvahelise Klubi blogis süvitsi käsitletud teemasid, milline on traditsiooniline Eesti toidukultuur. Blogis on kajastatud, kus saab veganina süüa, millises poes on odavaimad hinnad, aga seni pole kirjeldatud, millised on traditsioonilised Eesti köögi toorained ning kuidas neid toidupoes ära tunda (ESN TU IC, 2020, 2021). ESN Rahvusvaheline klubi on korraldanud ka varasemalt eesti kultuuri tutvustavaid üritusi, kuid traditsioonilise toidu temaatikat on käsitletud pigem ülevaatlikult ja pinnapealselt.
Kohaliku kultuuriga kohanemiseks tasub aga traditsioonilisele toidule ja toorainele rohkem tähelepanu pöörata. Toidul on lisaks materiaalsele olemusele ka sümboolne omadus, mis kujundab inimeste identiteeti ja grupitunnet (Fischler, 1988, as cited in Pavliukevic et al, 2018). Seega kannab toit edasi kohaliku kogukonna väärtuseid, norme ja arusaamu. Välisüliõpilaste seas läbi viidud uuring tõestas, et kohaliku toidu tarbimine toetab konkreetse kultuuriga kohanemist ning ühiskonda lõimumist, sest loob võimaluse grupitunde tekkeks ja kohalikega interaktsiooniks ning lisaks suurendab üliõpilastes huvi kohalikku kultuuri veel enam tundma õppida (Pavliukevic et al, 2018). Sellest järeldub, et tasub rohkem julgustada välistudengite seas eesti traditsioonilise toidu ja tooraine tarbimist, sest see soodustab neil ühtekuuluvustunde tekkimist eesti ühiskonnaga. Ilma välise toeta ja suunamiseta on välistudengitel seda eesmärki raske iseseisvalt saavutada, sest toiduturu globaliseerumine tõttu on lihtsam jätkata enda traditsioonilise ja/või tavapäraste toorainete ning toitude tarbimist. Peaaegu igast suuremast poest võib leida maailmaköögilette, kuid seda keerulisem on välistudengitel poes tuvastada, milline on kohalik toit ja tooraine.
Welcome to Estonia ELU projekt üldeesmärgiks oli leida lahendusi eelmainitud probleemkohtadele. Üliõpilased jagunesid vastavalt huvipakkuvatele teemadele kolme rühma - toidurühm, videorühm ja kultuurirühm. Järgnevalt on kirjeldatud iga rühma spetsiifilisemad eesmärgid.
TOIDURÜHM:
Eelkirjeldatust tulenevalt oli meie rühma eesmärk korraldada välistudengitele Eesti kööki tutvustav töötuba/degusteerimine, mille kaudu aidata teadvustada, kuidas traditsiooniline talupojaköök on esindatud ka eestlaste tänapäevastes toiduharjumustes ehk ehitada sild mineviku ja tänapäevase eesti toidukultuuri vahel. Eesti köögiga esmase kokkupuute andmise kaudu soovime julgustada välistudengeid oma õpingute jooksul enam tarbima kohalikku toorainet ja traditsioonilisi toite ning soodustada interaktsiooni kohaliku kogukonnaga.
Kohaliku toidu tarbimine on lisaks integreerumise toetamisele oluline ka keskkonnahoiu eesmärgil. Kohaliku tooraine tarbimine vähendab ökoloogilist jalajälge tänu transpordi vähendamisele. Samuti saavad välistudengid teadlikumalt tarbides toetada kohalikke väikeettevõtteid. Soovisime tutvustada välistudengitele muuhulgas ka väikeettevõtete toodangut (sh mahetooted) ning julgustada toidu ostmist turult otse tootjatelt.
VIDEORÜHM:
Videorühm tegi interaktiivse demonstratsiooni toetuseks videoklipid eesti toidust või toiduainetest, tutvustas põgusalt ka tähtpäevadega seotud toiduaineid, mida poodides müüakse ning projekti lõpuks valmis eelnevaid klippe sisaldav pikem video eesti toidukultuurist.
Video on eelkõige juhendava ning tutvustava loomuga: kuidas leida poest vajalik, mida tavalises Eesti supermarketis müüakse, mida söövad ja ostavad kohalikud. Rühma eesmärgi saavutamiseks oli ülimalt oluline tihe koostöö teiste gruppidega, sest lõime toetava materjali ka nende esitlusele ning nende sisendeid kasutades koostasime videoklippide sisu.
KULTUURIRÜHM:
Tallinna ülikooli välistudengitele pakutakse Eestiga kohanemiseks küll tuge, kuid siiani on keskendutud vaid akadeemilisele ja juriidilisele abile ning igapäevaeluga kohanemine on suuresti tähelepanuta jäetud (Hinojosa, 2021).
Sellest tulenevalt on meie projekti eesmärk koostada Eesti kultuuri tutvustav veebimaterjal, mis oleks kergesti kättesaadav ja lihtsas inglise keeles. Materjal annab ülevaate erinevatest riigi-ja rahvakalendri tähtpäevadest, millega välistudeng Eestis olles arvatavasti kokku puutub. Kuna projekti Welcome To Estonia põhifookus on toidul, tutvustame erinevate tähtpäevadega seotud toite, riietust ja kombeid. Lisaks tähtpäevadele räägime ka üldisematest kommetest, näiteks külaskäimisest ja sünnipäevade täistamisest, sest need on igapäevaelu lahutamatu osa ja on suure tõenäosusega välistudengitele kasulikud.
Valminud projekti paneme üles veebilehele, mis tagab projekti jätkusuutlikkuse. Kuna kultuuritraditsioonid muutuvad aja jooksul väga aeglaselt, saab meie tööd kasutada ka aastate või isegi aastakümnete pärast. Et projekt jõuaks võimalikult paljude välistudengiteni, saame veebilehe linki levitada TLU välistudengite blogi kaudu.
Hinojosa, I. (2021). Välistudeng Eestis: Mured ja rõõmud. September 30 [PowerPoint esitlus]. https://docs.google.com/presentation/d/1a14MhW81JU27KUUpUmCrzI2Z5Vb1L3pc/edit#slide=id.p