TOIDURÜHM:
Meie projekti peamiseks väljundiks oli 2.detsembril 2021 välistudengitele suunatud eesti köögi töötoa/degusteerimise läbiviimine. Üritus toimus TLÜ Räägu maja õppeköögis ning kestis ligikaudu 3 tundi. Selle aja jooksul andsime ülevaate eesti toidukultuurist ja ajaloost kuue toidukategooria kaudu: a) teravili, leivatooted, b) kala, c) juur-ja köögiviljad (sh metsasaadused), d) liha, e) piimatooted, f) joogid.
Iga toidukategooria esitluse ülesehitus oli järgnev: a) interaktiivne ja kaasav esitlus ajaloost (silla ehitamine mineviku ja tänapäeva vahel), b) degustatsioon – saab erinevaid tooteid maitsta ning näha, kuidas valmistatakse. Ajaloolise esitluse puhul kasutasime Mentimenter digilahendust, et muuta esitlus interaktiivseks ja panna osalejaid kaasa mõtlema. Näiteks said nad ürituse alguses luua sõnapilve toitudest, mida nad juba teavad/on proovinud. Selle kaudu tulid esile ka osalejate eelteadmised (sh väärarusaamad) Eesti toidukultuuri kohta, mida saime siis esitluse ajal kas kinnitada või ümber lükata. Samuti oli esitlusse integreeritud mitmed viktoriiniküsimused. Kuu aega pärast üritust saatsime välja ka tagasiside küsimustiku, et hinnata ürituse tulemuslikkust ja mõju. Tegime seda kuu aega hiljem, et saaks näha, kas suutsime ürituse kaudu inspireerida ja julgustada osalejaid pühade ajal ka eesti traditsioonilisi toite uuesti proovima ja valmistama.
Kõige mahukam töö oli ürituse ettevalmistus: materjalidega tutvumine, ürituse kontseptsiooni paika panemine, koostööpartnerite leidmine, kokkulepete tegemine, ruumi broneerimine, esitluse koostamine, ürituse turundus ja kommunikatsioon osalejatega.
Meie projekti kõige olulisem sihtrühm oli TLÜ välistudengid, kellele meie korraldatav üritus suunatud oligi. Projektitegevused toetasid välistudengite kohanemist eesti kultuuriga, julgustasid tarbima kohalikku toitu/toorainet ning aitas eesti toidupoodides orienteeruda ja kohalikku toodangut ära tunda.
Teiseks sidusrühmaks oli TLÜ välistudengite koordinaator ning TLÜ Rahvusvaheline klubi. Oleme saanud välistudengite koordinaatorilt Ingrid Hinojosalt ülevaate välisüliõpilaste väljakutsetest ja vajadustest ning samuti saime temalt heakskiidu oma projektiideele. Ingrid aitas meil ka ürituse kutset välistudengite seas jagada ja reklaamida. Lisaks tegime koostööd TLÜ Rahvusvahelise klubiga, et tagada projekti jätkusuutlikkus.
Kolmandaks sihtrühmaks olid koostööpartnerid ja kohalikud tootjad, kellelt saime tooteid degusteerimiseks. Vastutasuks tegime nende ettevõtetele ja toodetele reklaami ning julgustasime välistudengeid tarbima nende toodangut. Meie kaks sponsorit olid AS Kaupmees ja KO ning Vormsi õlled. Samuti toetas ja abistas meid Stenhus restoran, kes aitas meil ette valmistada mulgikapsaid, pikkpoissi ja kamamagustoitu.
OSALEJATE TAGASISIDE:
Degustatsiooniüritus õnnestus edukalt ning ka osalejate tagasiside oli igati positiivne. Lisasime erilisust juurde ka kandes rahvatantsurühmalt Soveldajalt laenatud rahvarõivaid. Kitsaskohana võib välja tuua, et vahetult enne üritust jäime natuke ajahätta ja ei jõudnud kõikide rühmaliikmetega üle arutada, kuidas ürituse jooksul rolle jaotada. Õnneks saime ka spontaanselt lähenedes hästi hakkama. Eelnevate kuude jooksul oli meil välja kujunenud juba teatud grupisünergia, tänu millele saime olla paindlikumad, spontaansemad ja arvestada üksteise oskuste ning võimetega.
Kuu aega pärast üritust saatsime osalejatele tagasisideküsimustiku, et hinnata projekti mõju ja saada soovitusi edasisteks sammudeks. Näiteks küsisime, kas nende arusaam Eesti toidu kohta muutus. Enamus vastajatest vastasid jah, tuues selgituseks, et nad ei teadnud, et Eesti toit on nii mitmekesine ning valikuid on väga palju, mida erinevatest toiduainetest saab valmistada. Oli ka üks, kes teadis varem Eesti toitudest lähemalt, kuid mitte nii põhjalikult. Samuti arvasid mõned, et eestlased söövad peamiselt ainult liha. Mõned ei teadnud, et eestlased söövad kala nii mitmel erineval moel.
Lisaks uurisime, milliseid eesti toite on nad pärast üritust uuesti söönud või proovinud. Peale üritust sõid välistudengid isekeskis kõige rohkem verivorsti. Samuti ka kodujuustu, kartuleid, kama, konserveeritud kala ja heeringat. Huvitav oli asjaolu, et üks välistudengitest sõi juba enamjaolt samu tooteid tavapäraselt ka enne üritust.
Uurisime ka, kas üritus mõjutas nende pühadeaegset menüüd ehk kas nad sõid mõnda eesti traditsioonilist toitu. Enamus välistudengitest ei söönud jõulude ja aastavahetuse ajal Eesti toitu. Küll aga üks välistudeng ütles, et tema sõi pühade ajal 100% Eesti toitu ning üks välistudeng sõi hakklihakastet.
Enamusele meeldis ürituse juures üleüldiselt see, kuidas sai proovida uusi toite ning siis saada informatsiooni selle toidu kohta ning kui tähtis see eestlastele on. Mõnele meeldis väga liha või kala osa, mõnele aga magustoidu osa ning kama. Samuti meeldis mõnele väga Eesti toidu ajaloo kohta rohkem teada saada.
Tuli ka palju ettepanekuid, kuidas üritust teha paremaks ja efektiivsemaks. Pakuti välja teha suve osa ja talve osa ehk siis suveroogadega ning talveroogadega. Samuti pakkusid paljud, et oleks tore, kui rohkem inimesi saaks osaleda. Soovitati ka, et välistudengid saaksid ise teha mingeid toite kaasa nendest pakutavatest toiduainetest ning pakuti, et üritus kestaks kauem, et saaks koos ka teha ühe traditsioonilise roa. Samuti, et sama üritust võiks tihedamini teha.
Kahjuks degustatsiooniõhtut tutvustav video ei valmi, sest failid läksid kaduma.
KULTUURIRÜHM:
Täidame eesmärgid tegevuskava järgides. Esimene etapp oli välistudengite olukorraga tutvumine. Selles etapis oli oluline TLU välistudengite koordinaatori Ingrid Hinojosa esitlust tähelepanelikult kuulata, et mõista, mida välistudengid vajavad.
Teine etapp oli informatsiooni otsimine. Seal oli väga oluline eristada olulist infot ebaolulisest ja n-ö panna end välistudengi kingadesse. Küsisime endalt, mis mind huvitaks, kui oleksin välistudeng? Selle etapi tegi keeruliseks ühelt poolt suur tekstilise informatsiooni hulk ja teiselt poolt väike kogus kättesaadavaid vabavaralisi pilte. Tuleb tunnistada, et just teine projekti etapp nõudis kõige rohkem aega.
Kolmanda ja neljanda etapi juures oli oluline, et kasutatavad keskkonnad oleksid lihtsad, tasuta ega nõuaks erilisi IT-alaseid teadmisi, sest meie grupis ei ole ühtki inimest, kel oleks väga silmapaistvad IT-teadmised. Siiski valisime enda hulgast need, kes teadsid teistest pisut enam.
Meie projekti lõpptulemus koosneb kahest osast. Esimene osa on Whimsical.com-is valminud mõistekaart, kus rahvakalendri tähtpäevad on esitatud kronoloogilises järjestuses. Liikuvad tähtpäevad või kalendrikuust mittesõltuvad kombed (nt külaskäimine), on esitatud ajateljest pisut eemal. Huvi tekitamiseks on ajateljel lisaks kuupäevadele ka iga tähtpäeva pildid ja lühike kokkuvõte. Mõistekaardi pilt läheb ülesse TLU välistudengite blogisse.
Meie projekti teine osa on Weebly.com-iga valminud koduleht, kus on tähtpäevadest ja kommetest detailne ja põhjalik ülevaade. Kodulehe link riputatakse koos eelnimetatud mõistekaardiga TLU välistudengite blogisse. Nõnda garanteeritakse, et töö jõuab välistudengiteni. Kõige pealt näeb välistudeng mõistekaarti ja see tekitab temas loodetavasti huvi kodulehele edasi minna ja meie kultuuri kohta põhjalikumalt lugeda.
Meie projekti esmane sihtrühm on välistudengid. Loodetavasti aitab meie projekti tulemusel balminud materjal neil meie kultuuri paremini mõista ja teeb kohanemise kergemaks. Loodame, et meie materjal aitab õhutada edasist huvi Eesti kultuuri ja kommete vastu.
Teine sihtrühm on TLU välistudengite koordinaator Ingrid Hinojosa, kes aitab meie koostatud materjali levitada: tutvustav osa meie valminud tööst läheb, nagu oleme temaga kokku leppinud, TLU välistudengite blogisse.
Kuigi meil ei ole otseselt äripartnereid, tasub välja tuua ka leheküljed whimsical.com ja weebly.com, kelle teenuseid me projekti valmimiseks kasutame. Teatud mõttes on siin tegemist kahepoolse koostööga: meie kasutame nende teenuseid oma projektis ja valminud projekt on omakorda neile reklaamiks. Siiski tasub mainida, et meie eesmärk ei ole kedagi reklaamida, valisime need veebikeskkonnad, mida juba enne tundsime ja mida on lihtne kasutada.
VIDEORÜHM:
Rühmatöö planeerimisega alustasime septembris, kui saime esimestel kohtumistel paika, kes mis rühmas töötama hakkab ja mida iga rühm teeb. Enne vahearuande esitamist panime paika täpse tegevusplaani. Oktoobri lõpus algas suurem töö. Otsisime välja eesti toiduaineid, mida oleks mõistlik videos kasutada. Toidugrupiga tihedas koostöös valisime välja sobilikud toidugrupid ja toiduained. Lõplikeks toidugruppideks said: piimatooted (kodujuust, juust, hapukoor, kohuke, kohupiim), teravili (kama, sepik, rukkileib, sai), kalatooted (sprott, kilu, heeringas), lihatooted (verivorst, sült), köögiviljad (kapsas, hapukapsas, kaalikas, porgand, kartul, kõrvits).
Otsustasime luua lustakad vaheklipid toidugrupi esitluse jaoks. Novembri alguses kirjutasime esimese variandi stsenaariumist. Algne idee oli teha tutvustavad videod, kus kaks noormeest arutavad, kuidas ja mida poes süüa valida, kuid maskikandmise kohustuse tõttu oleks helikvaliteet olnud suhteliselt kehv. Seega otsustasime, et lõplikus videos loetakse tekst peale. Kirjutasime AS Prisma Peremarketile ning saime loa filmimiseks nende kaupluses. Valisime asukohaks Sikupilli Prisma, mis on avatud ööpäevaringselt. Sellega vältisime kokkupuudet teiste poekülastajatega ning saime rahulikult filmimisega tegeleda. Esimene kord suundusime filmima novembri keskel, ühel ilusal sügisööl. Kõigil meeskonnaliikmetel olid kindlad ülesanded: Karl-Robert tegeles filmimisega, Nikita ja Sergei olid noormehed, kes mängisid klippides, Gerli tegeles meigi ja koordineerimisega ning Ann oli taustajõud. Filmisime vaheklipid kuues kategoorias: igapäevatooted, kala, liha, juur- ja puuviljad, teraviljatooted, joogid. Filmimise ajal oli meil juhus, kus üks välismaa meesterahvas uuris meie käest, kust ta võiks leida parimat piima ja võid ning küsis, kas meie poodides müüakse värskeid marju.
Peale filmimist jätkas tööd Karl-Robert, kes monteeris vaheklipid kokku ning tulemusena valmis kuus humoorikat klippi. Saime juhendajatelt ja teistelt projekti liikmetelt positiivse tagasiside. Algselt pidi toidugrupp näitama neid vaheklippe oma esitlusel detsembri alguses, kuid kahjuks otsustasid nad, et meie klipid ei lähe päris hästi kokku nende esitluse teemaga. Seega otsustasid nad klipid oma esitlusest välja jätta. See langetas natuke meie motivatsiooni, kuna tundsime, et oleme teinud kasutut tööd.
Taastusime saadud löögist kiiresti ning asusime lõplikku stsenaariumit kirjutama. Sellega tegelesid põhiliselt Ann ja Stina. Teisel korral läksime filmima detsembri keskpaigas. Seekord oli eesmärk filmida võimalikult palju toiduaineid, mida videos tutvustada. Video teksti luges peale BFMi filmikunsti tudeng Sven-Sander Paas ning heli aitas aitas salvestada Liis Karlson. Täispikk video, mis tutvustab eesti toidukultuuri valmis detsembri lõpuks.
Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=xVr94iJHu7k